Eesti korterelamufondi uuendamine on saavutanud hea tempo, kuid järgmise 30 aastaga vajab 12 miljonit ruutmeetrit (≈ 9 500–10 000 maja) terviklikku renoveerimist. Energiatõhususe tippkeskuse ülevaade näitab, et toetustel põhinev süsteem 2010–2025 on tõestanud toimivust, kuid on kulukas ja tekitab sõltuvust. Renoveerimisel on hoog sees, aga toetusrahad on kasutatud ja 2028-2034 eelarveperioodi ootus võib tekitada turule augu 2027-2028. Seega on aeg hakata tegema valikuid nii lühikeses kui pikemas perspektiivis. Küsimus ongi, kas on võimalik jätkata lausaliselt toetades või tuleb sihistada toetusi neid päriselt vajavatele ja arendada turupõhiseid alternatiive kõrgema kinnisvaraväärtusega piirkondadele, et luua jätkusuutliku rahastuse mudel ja etteaimatav keskkond turuosalistele.